Iga koer vajab põhivaktsiine koerte katku, parvoviiruse ja adenoviiruse vastu. Eestis peab koer olema vaktsineeritud ka marutaudi vastu. Kutsikat vaktsineeritakse alates 6–8 nädala vanusest iga 2–4 nädala järel, kuni ta on vähemalt 16 nädalat vana. Täpse kava paneb paika loomaarst, sest see oleneb vaktsiinist, koera elustiilist ja haigusriskist.
Marutaudi vaktsiin on Eestis kohustuslik
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) järgi vastutab loomaomanik selle eest, et tema koer või kass oleks regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. PTA järgi tehakse esimene marutaudivaktsiin vähemalt 12 nädala vanusele kutsikale ja hiljemalt 21. elunädalaks. Esimene kordusdoos tehakse aasta pärast. Edasi vaktsineeritakse tootja juhiste järgi, aga mitte harvem kui iga kahe aasta järel. Järgmise vaktsineerimise aja märgib loomaarst looma dokumentidesse.
Marutaud levib nakatunud looma süljega, tavaliselt hammustuse kaudu. PTA järgi on Eesti olnud marutaudivaba alates 2013. aastast.
Eesti Väikeloomaarstide Seltsi juhise järgi tehakse kutsikale marutaudi vaktsiin üks kord, mitte enne 12 nädala vanust. Esimesel korduvvaktsineerimisel tuleb see kindlasti uuesti teha ja edaspidi iga 1–2 aasta järel.
Põhivaktsiinid
Maailma väikeloomaarstide ühenduse WSAVA 2024. aasta juhendi järgi peaks iga koer kõikjal maailmas saama vaktsiini koerte katku, adenoviiruse ja parvoviiruse vastu. Piirkondades, kus marutaud esineb, on WSAVA järgi põhivaktsiin ka marutaudi vaktsiin. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi juhis, mis põhineb WSAVA 2015. aasta juhendil, loeb põhivaktsiinide hulka ka paragripi.
Parvoviirus on Ameerika veterinaararstide ühenduse AVMA järgi väga nakkav. Kõige suurem risk on 6–20 nädala vanustel kutsikatel ning vaktsineerimata või poolikult vaktsineeritud koertel. Haigus põhjustab oksendamist ja tugevat, sageli verist kõhulahtisust. Viirus püsib keskkonnas kaua ja kandub edasi ka kausside, rihmade, käte ja riiete kaudu. Kutsika kõhulahtisusest loe lähemalt artiklist koeral kõht lahti.
Kutsika vaktsineerimise ajakava
WSAVA soovitab teha kutsikale mitu põhivaktsiini doosi iga 2–4 nädala järel nii, et viimane doos tehakse 16 nädala vanuselt või hiljem. Põhjus on selles, et emalt saadud antikehad võivad vaktsiini mõju segada ja nende hulk on kutsikatel erinev. WSAVA juhendi täistekst soovitab alustada 6–8 nädala vanuselt. Järgmine doos tehakse WSAVA järgi 26 nädala vanuselt või hiljem, et kaitsta ka neid kutsikaid, kelle puhul emalt saadud antikehad segasid 16 nädala doosi mõju.
Eesti Väikeloomaarstide Seltsi juhis annab sarnase kava: põhivaktsiinid alates 6–8 nädalast iga 2–4 nädala järel ja viimane mitte enne 16 nädala vanust. Esimese korduvvaktsineerimise aeg ei ole juhise järgi täpselt määratud. See võib olla näiteks 6 kuu või 1 aasta vanuselt.
AVMA järgi levib parvoviirus ka saastunud pindade ja väljaheite jääkide kaudu. Küsi loomaarstilt, kus kutsikas võib käia enne, kui vaktsineerimiskuur on lõpuni tehtud. Kutsika esimestest nädalatest kirjutasime artiklis kutsikas tuleb koju.
Kui tihti täiskasvanud koera vaktsineerida
WSAVA järgi ei tohiks täiskasvanud koerale põhivaktsiine (koerte katk, adenoviirus ja parvoviirus) teha tihemini kui vaja, sest tänapäevased nõrgestatud elusvaktsiinid annavad kaitse mitmeks aastaks. Juhendi täistekst soovitab neid korrata mitte tihemini kui iga kolme aasta järel. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi juhise järgi korratakse põhivaktsiine pärast esimest korduvvaktsineerimist iga 3 aasta järel. Mittepõhivaktsiinide kaitse kestab WSAVA järgi enamasti umbes aasta. Leptospiroosi ja marutaudi vaktsiini kordamise aeg on teistsugune ja see on kirjas vaktsiini infolehel. Täpse kava paneb paika loomaarst.
Marutaudi vaktsiini esimene kordusdoos tehakse PTA järgi aasta pärast esimest vaktsineerimist. Edasi korratakse seda vaktsiini kasutusjuhendi järgi, aga mitte harvem kui iga kahe aasta järel.
Leptospiroos
Leptospiroos on bakteriaalne nakkushaigus, mis kahjustab Cornelli ülikooli koerte tervisekeskuse järgi eelkõige maksa ja neere. Koer nakatub tavaliselt loomade uriiniga saastunud seisvast või aeglaselt voolavast veest, näiteks lompidest, tiikidest ja järvedest, või saastunud pinnasest. Bakterid tungivad organismi suu, nahavigastuste või limaskestade kaudu. Haigus vajab kiiret ravi. Leptospiroos nakkab ka inimesele, seepärast soovitab Cornell koera uriini koristades kanda kindaid ja pesta käsi.
Leptospiroosi vaktsiini kohta annavad allikad eri soovitusi. WSAVA järgi tuleks seal, kus haigus on levinud ja sobivad vaktsiinid olemas, vaktsineerida kõiki koeri ning seal on see põhivaktsiin. Mujal ei ole see WSAVA järgi põhivaktsiin. Ameerika loomahaiglate ühendus AAHA loeb leptospiroosi vaktsiini kõigi koerte põhivaktsiinide hulka. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi juhises tehakse kutsikale leptospiroosi vaktsiin alates 8 nädalast kahe doosina 2–4 nädala vahega ja seda korratakse kord aastas. Ka Cornelli ja AAHA järgi korratakse seda igal aastal. Küsi loomaarstilt, kui suur on risk sinu koera jaoks.
Kennelköha
AAHA järgi on kennelköha vaktsiin mittepõhivaktsiin, mida soovitatakse koera elustiili, elukoha ja nakkusriski järgi. WSAVA järgi ei ole hingamisteede haiguste vaktsiinid tavalises kodus elavale koerale põhivaktsiinid, aga varjupaigas elavatele koertele on. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi juhise järgi on olemas ninna tilgutatav vaktsiin, mida võib teha ühe doosina alates 3 nädala vanusest, ja süstitav vaktsiin, mida tehakse kahe doosina. Mõlemat korratakse kord aastas.
Reisimine
Euroopa Liidus reisimiseks peab koeral olema mikrokiip, Euroopa lemmikloomapass ja marutaudi vaktsiin. Your Europe portaali järgi peab koer esimesel marutaudi vaktsineerimisel olema vähemalt 12 nädalat vana ja pärast esmast vaktsineerimist tuleb enne reisi oodata vähemalt 21 päeva. Soome, Iirimaale, Maltale, Norrasse või Põhja-Iirimaale reisides peab koer saama paelussi Echinococcus multilocularis vastase ravi 24–120 tundi (1–5 päeva) enne reisi. Ravi teeb loomaarst ja see märgitakse lemmikloomapassi. Kontrolli enne reisi ka sihtriigi muid nõudeid.
Kõrvalnähud
AVMA järgi võivad pärast vaktsineerimist tekkida kerged kõrvalnähud: süstekoha valulikkus ja turse, väsimus, kerge palavik ja isutus. Tavaliselt mööduvad need 24 tunni jooksul. Ninna tilgutatava vaktsiini järel võib 2–5 päeva pärast esineda aevastamist ja kerget köha. Kui kõrvalnähud kestavad üle päeva-kahe, helista loomaarstile.
Allergiline reaktsioon on AVMA järgi harv, aga kui seda märkad, võta kohe loomaarstiga ühendust. Mine kohe loomaarsti juurde, kui koer:
- minestab või kukub kokku;
- oksendab või tal on kõht lahti pikemat aega;
- köhib tugevalt ja pikalt;
- saab üle keha sügelevad punnid;
- on näost, silmade ümbert või kaelast paistes.
Mida meie soovitame
Vaktsiine Lemmi ei müü, koera vaktsineerib loomaarst. Vaktsineerimisega otseselt seotud tooteid meil ei ole. Koera tervise- ja hooldustooted leiad kategooriast koera tervise- ja hooldustooted. Kui sul on küsimusi, kirjuta meile info@lemmi.ee.
Kirjutas Mart Maidessoo, Lemmi.ee. Viimati uuendatud 25.10.2026.
Allikad
- Põllumajandus- ja Toiduamet: Marutaud
- Your Europe: Lemmikloomade ja muude loomadega reisimine ELis
- WSAVA: 2024 Guidelines for the Vaccination of Dogs and Cats, kokkuvõte (PDF)
- WSAVA: 2024 vaktsineerimisjuhendi täistekst, hispaaniakeelne tõlge (PDF)
- Eesti Väikeloomaarstide Selts: juhis koerte ja kasside vaktsineerimiseks
- AAHA: 2022 Canine Vaccination Guidelines, core and noncore vaccines
- Cornell Riney Canine Health Center: Canine leptospirosis
- AVMA: Canine parvovirus
- AVMA: Vaccinating your pet (PDF, 2022)
- Põllumajandus- ja Toiduamet: marutaudivastase vaktsineerimise nõuded (uudis 12.10.2026)