Kärntõbi ehk sarkoptoos on koera nahahaigus, mida põhjustab kärntõvelest Sarcoptes scabiei. Emased lestad uuristavad nahka käike ja munevad sinna. Peamine märk on tugev sügelus. Kärntõbi nakkab koeralt koerale kergesti ja võib tekitada ajutist sügelust ka inimesel. Kui kahtlustad kärntõbe, mine loomaarsti juurde, sest ravi määrab loomaarst.
Sümptomid
Cornelli ülikooli koerte tervisekeskuse järgi on sügelus nii tugev, sest koeral tekib allergiline reaktsioon lestale ja tema väljaheidetele. MSD veterinaarkäsiraamatu järgi algab sügelus tavaliselt äkki. Seejärel tekivad nahale väikesed punnid, millest kratsimise tagajärjel saavad paksud koorikuga haavad.
Cornelli ja PDSA järgi on muutused kõige sagedamini:
- kõrvaservadel;
- küünarnukkidel;
- kannaliigestel.
MSD käsiraamatu järgi tekivad muutused esmalt kõhule, rinnale, kõrvadele, küünarnukkidele ja jalgadele. Kui haigus kestab kaua, muutub nahk MSD käsiraamatu järgi paksuks ja kortsuliseks ning sellele kogunevad koorikud. Raskematel juhtudel levib kärntõbi PDSA järgi üle kogu keha. Cornelli järgi võib koer siis muutuda loiuks, kaotada isu ja kaalu. Kratsitud nahale võib MSD käsiraamatu järgi lisanduda bakteri- või pärmseenepõletik.
Mõni koer võib Cornelli järgi kanda lesti ajutiselt ilma sümptomiteta.
Kuidas koer nakatub
PDSA järgi saavad koerad kärntõve kõige sagedamini nakatunud koertelt ja rebastelt. Cornelli järgi nakatutakse otsesel kokkupuutel ja kohtades, kus käib palju koeri: kennelites, trimmimissalongides, mitme koeraga kodudes ja koerte jalutusaladel. MSD käsiraamatu järgi on nakatumine allapanu kaudu harvem, aga võimalik.
Lesta kogu elutsükkel kestab MSD käsiraamatu järgi 17–21 päeva ja möödub koera peal. Peiteaeg on 10 päeva kuni 8 nädalat, nii et koer võib haigeks jääda alles mitu nädalat pärast nakatumist.
Cornelli järgi on rebased kärntõvelesta üks peamisi peremeesloomi. 2019. aastal Eesti Maaülikoolis kaitstud bakalaureusetöö järgi on kärntõbi üks peamisi nakkushaigusi, mida kährikkoerad levitavad kohalikele metsloomadele ja ka koduloomadele. PDSA soovitab hoida kärntõvega koera paranemiseni eemal teistest koertest ja kohtadest, kus on palju rebaseid. Kui su koer on olnud koos haige koera või rebasega, ütle seda loomaarstile.
Vanemad ja nõrgenenud immuunsusega koerad on Cornelli järgi vastuvõtlikumad. Tõu ega soo järgi vahet ei ole.
Kas kärntõbi nakkab inimesele
Koera kärntõvelestad võivad inimesel tekitada mööduvat sügelust ja löövet. PDSA järgi ei ela koera lestad inimesel kauem kui paar päeva ega põhjusta seetõttu sügelisi nagu inimese enda sügelislestad. Cornelli järgi möödub sügelus tavaliselt iseenesest, kui kõik kodu koerad on ravitud. Kui lööve on tugev või ei möödu, räägi sellest arstiga.
Kuidas kärntõbe tuvastatakse
Loomaarst uurib koera ja võtab nahakaabet, mida vaadatakse mikroskoobi all. Cornelli järgi ei leita lesti kaapest sageli üles. Kui märgid viitavad kärntõvele, võib loomaarst alustada proovraviga. Harvem kasutatakse vereanalüüsi või nahabiopsiat.
Cornelli järgi tuleb kärntõbe eristada näiteks kirbuallergiast, atoopilisest dermatiidist, toiduallergiast, naha bakteri- ja seenpõletikust ning demodekoosist.
Ravi
Lestavastase ravimi määrab loomaarst. PDSA järgi on see tavaliselt turjatilgad, tablett või šampoon ja sageli on vaja kahte-kolme annust mõnenädalase vahega. Lemmi ravimeid ei müü, need saad loomaarstilt või veterinaarapteegist.
Cornelli ja PDSA järgi tuleb ravida ka kõiki koeri, kes elavad haige koeraga koos või puutuvad temaga tihedalt kokku, isegi kui neil sümptomeid pole. MSD käsiraamat soovitab ravida kõiki kokkupuutunud koeri ja teisi loomi. Cornelli järgi võib loomaarst vajaduse korral määrata lisaks antibiootikumi või lühiajaliselt põletikku ja sügelust leevendava ravimi.
PDSA järgi võib olla vaja töödelda lestavastase vahendiga ka koera pesa, kennelit, harju, koera jopesid ja pehmet mööblit. Küsi loomaarstilt, millist vahendit kasutada.
Cornelli järgi paraneb enamik koeri kahe nädala jooksul, aga täielik paranemine võib võtta 6–8 nädalat. Mine kõigile kontrollvisiitidele, mille loomaarst määrab.
PDSA ja Cornelli järgi mõjuvad paljud kirbutõrjevahendid ka kärntõvelestadele. Küsi loomaarstilt, kas sinu koera kirbutõrjevahend kaitseb ka kärntõve eest. Kirpudest kirjutasime artiklis kirbud kassil ja koeral.
Demodekoos on teine haigus
Demodekoosi põhjustab teine lest, Demodex canis. VCA järgi elab neid lesti väikeses koguses peaaegu kõigil koertel ja kutsikad saavad need emalt esimestel päevadel pärast sündi. Haigus tekib siis, kui immuunsüsteem ei suuda lestade arvu kontrolli all hoida. VCA järgi esineb seda peamiselt alla 12–18 kuu vanustel koertel ning nõrgenenud immuunsusega koertel.
Erinevalt kärntõvest ei nakka demodekoos VCA järgi teistele loomadele ega inimesele. Tavaliselt see ei sügele, kui nahal pole lisaks põletikku.
Teistest sügeluse põhjustest loe artikleid miks koer sügab ennast ja hot spot koeral.
Mida meie soovitame
Kärntõve ravimeid Lemmi ei müü ja kärntõve raviks või ennetamiseks sobivaid tooteid meil praegu ei ole. Ravi määrab loomaarst. Koera hooldustooted leiad kategooriast koera tervise- ja hooldustooted. Kui sul on küsimusi, kirjuta meile info@lemmi.ee.
Kirjutas Mart Maidessoo, Lemmi.ee. Viimati uuendatud 25.10.2026.
Allikad
- Cornell Riney Canine Health Center: Sarcoptic mange (scabies)
- MSD Veterinary Manual: Mite infestation (mange, acariasis, scabies) in dogs
- PDSA: Sarcoptic mange in dogs (PDF)
- VCA Animal Hospitals: Demodicosis (demodectic mange) in dogs
- Kendaru 2019. Kährikkoer Eesti looduses ning jahimeeste arvamus liigi majandamisele. Eesti Maaülikool, bakalaureusetöö