Kassi vaktsineeritakse kassikatku ehk panleukopeenia, herpesviiruse ja kalitsiviiruse vastu ning Eestis ka marutaudi vastu. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) järgi vastutab omanik selle eest, et tema kass oleks marutaudi vastu regulaarselt vaktsineeritud, ka siis, kui kass elab ainult toas. Kassipoja vaktsineerimist alustatakse Cornelli ülikooli kassikeskuse järgi 6–8 nädala vanuselt. Täpse kava paneb paika loomaarst.
Kassi põhivaktsiinid
Põhivaktsiinideks nimetatakse vaktsiine, mida soovitatakse kõigile kassidele. Maailma väikeloomaarstide ühenduse WSAVA ja Ameerika juhendi (AAHA ja AAFP) järgi kaitsevad need järgmiste haiguste eest.
Kassikatk ehk panleukopeenia. Cornelli kassikeskuse järgi võib viirus ilma korraliku desinfitseerimiseta toas püsida kuid, isegi üle aasta. Inimene võib seda kanda kätel ja riietel. Haigus põhjustab kõhulahtisust, oksendamist, palavikku ja vedelikupuudust. Kõige rohkem ohustab see alla viie kuu vanuseid kassipoegi.
Herpesviirus ja kalitsiviirus. Need põhjustavad ülemiste hingamisteede nakkust, mida kutsutakse ka kassinohuks: aevastamist, köha ja silmade sidekesta põletikku. Herpesviirus võib põhjustada sarvkesta haavandeid, kalitsiviirus suuhaavandeid. Cornelli järgi ei hoia vaktsiin nakkust alati ära, aga vähendab haiguse raskust. Herpesviirusega nakatunud kass kannab viirust kogu elu.
Marutaud. WSAVA järgi on marutaudivaktsiin hädavajalik piirkondades, kus marutaudi esineb. Eesti nõuetest on juttu allpool.
Leukeemiaviirus (FeLV). AAHA ja AAFP juhend loeb seda alla aastastele kassidele põhivaktsiiniks. WSAVA järgi on see põhivaktsiin noortele kassidele piirkondades, kus FeLV on levinud, ja täiskasvanud kassidele, kes käivad õues. Enne vaktsineerimist kontrollitakse testiga, kas kassil juba on FeLV.
Marutaud ja Eesti nõuded
PTA järgi tehakse kassipojale esimene marutaudivaktsiin vähemalt 12 nädala vanuselt ja hiljemalt 21. elunädalaks. Esimene kordusdoos tehakse aasta pärast. Edasi korratakse vaktsineerimist vaktsiini infolehe järgi, aga mitte harvem kui iga kahe aasta järel. See kehtib kõigile kassidele ja koertele, ka toas elavatele. Loomaarst kannab vaktsineerimise looma dokumenti või annab tõendi, mida tuleb hoida vähemalt järgmise vaktsineerimiseni.
Eesti on PTA järgi olnud marutaudivaba alates 2013. aastast, aga taudi tagasituleku oht on püsivalt väga suur, sest naaberriigis Venemaal on marutaud levinud.
Kui plaanid kassiga reisida, vajab ta EL-i reeglite järgi mikrokiipi, lemmikloomapassi ja kehtivat marutaudivaktsiini. Kiip tuleb paigaldada enne marutaudivaktsiini. Esimese vaktsiini ajal peab kass olema vähemalt 12 nädalat vana ja pärast esmast vaktsineerimist tuleb enne reisi oodata vähemalt 21 päeva.
Kassipoja vaktsineerimise ajakava
AAHA ja AAFP juhendi järgi tehakse kassikatku, herpes- ja kalitsiviiruse vaktsiini mitte varem kui 6 nädala vanuselt ja korratakse iga 3–4 nädala järel, kuni kassipoeg on 16–20 nädala vanune. WSAVA järgi antakse doose iga 2–4 nädala järel ja viimane doos peaks jääma 16. elunädalale või hilisemaks.
Esimest korduskaitset soovitab WSAVA teha 26. elunädalal või hiljem, selle asemel et oodata 12–16 kuu vanuseni. AAHA ja AAFP soovitavad kaaluda korduskaitset 6 kuu, mitte aasta vanuselt. Lepi aeg kokku oma loomaarstiga.
Kui kass on esimesel vaktsineerimisel vanem kui 16 nädalat, saab ta AAHA ja AAFP juhendi järgi vaktsiinist olenevalt ühe või kaks doosi. Mida veel kassipoja esimestel nädalatel teha, loe artiklist kassipoeg tuleb koju.
Täiskasvanud kassi kordusvaktsineerimine
WSAVA järgi ei tohiks täiskasvanud kassile põhivaktsiine teha sagedamini, kui vaja, sest enamik tänapäevaseid elusvaktsiine annab kaitse paljudeks aastateks. AAHA ja AAFP juhendi järgi korratakse süstitavat kassikatku, herpes- ja kalitsiviiruse vaktsiini iga 3 aasta järel, ninna antavat herpes- ja kalitsiviiruse vaktsiini igal aastal. Õues käivale ja kaklevale kassile soovitab juhend FeLV vaktsiini igal aastal. Marutaudivaktsiini kordamise aja määravad Eestis vaktsiini infoleht ja PTA nõue.
Loomaarsti visiit on hea aeg küsida ka ussirohu ja kirbutõrje kohta. Kui kass ei ole veel steriliseeritud, räägi ka sellest. Vaata artiklit kassi steriliseerimine.
Kas toakass vajab vaktsineerimist
Jah. Cornelli kassikeskuse järgi soovitab Ameerika kassiarstide ühendus põhivaktsiine ka kassidele, kes elavad kogu aeg toas. Kassikatku viirus võib koju tulla inimese käte ja riietega. Marutaudi vaktsineerimise nõue kehtib PTA järgi ka toakassidele.
Kõrvalnähud pärast vaktsineerimist
AAHA ja AAFP juhendi järgi on kõige sagedasemad kõrvalnähud loidus, isutus ja palavik, mis kestavad mõne päeva, või põletik süstekohal. Ühes suures uuringus teatati kõrvalnähtudest 30 päeva jooksul 0,52% vaktsineeritud kassidest.
Raske allergiline reaktsioon on harv, juhendi järgi umbes 1–5 juhtu 10 000 vaktsineerimise kohta. Selle märgid on oksendamine, kõhulahtisus, hingamisraskus, näo sügelus või turse ja kokkukukkumine. Sellisel juhul võta kohe ühendust loomaarstiga.
Süstekohale võib tekkida väike muhk. Näita seda loomaarstile, kui muhk on alles 3 kuud pärast vaktsineerimist, on suurem kui 2 cm või kasvab veel kuu aega pärast süsti. Cornelli järgi on kõigil kassi vaktsiinidel harv risk süstekoha sarkoomi tekkeks.
Mida meie soovitame
Vaktsiine me ei müü, kassi vaktsineerib loomaarst. Kliinikusse sõiduks on vaja turvalist transpordipuuri.
- Stefanplast Gulliver 2 transpordipuur. 55 × 36 × 35 cm plastpuur kassile või väikesele koerale, külgedel ventilatsiooniavad ja turvavöö kinnituskohad.
- Stefanplast Gulliver 3 Deluxe transpordipuur. Suurem, 61 × 40 × 38 cm metalluksega plastpuur, komplektis uksele kinnituv joogikauss. Sobib, kui vajad suuremat puuri.
- Feliway sprei. Feromoonisprei, mida tootja soovitab pihustada tühja transpordipuuri põhja ja oodata vähemalt 15 minutit, enne kui kass puuri läheb. Ära pihusta puuri, kui kass on juba sees.
Teised puurid leiad kassi asemete ja transpordi alt. Kui sa ei tea, milline puur sinu kassile sobib, kirjuta meile info@lemmi.ee.
Kirjutas Mart Maidessoo, Lemmi.ee. Viimati uuendatud 25.10.2026.
Allikad
- Põllumajandus- ja Toiduamet: Marutaud
- Your Europe: Lemmikloomade ja muude loomadega reisimine ELis
- AAHA ja AAFP: 2020 Feline Vaccination Guidelines, core vaccines
- AAHA ja AAFP: 2020 Feline Vaccination Guidelines, adverse postvaccination reactions
- WSAVA: 2024 Guidelines for the Vaccination of Dogs and Cats (PDF)
- Cornell Feline Health Center: Feline vaccines, benefits and risks
- Cornell Feline Health Center: Feline panleukopenia virus
- Cornell Feline Health Center: Respiratory infections
- Põllumajandus- ja Toiduamet: marutaudivastase vaktsineerimise nõuded (uudis 12.10.2026)